Eestlaste asumine teistesse maadesse toimus esialgu peamiselt segaste olukordade tõttu nende kodumaal .Vähesed eestlased asusid USA-sse Eesti iseseisvuse ajal. Suur põgenikevool siia algas pärast teist maailmasõda.

Esimesed Eestlased saabusid Ocean Countysse peamiselt New Yorgi linnast, kus juba tegutses energiline grupp  eestlasi. Peagi leiti, et mitte kaugel New Yorgist asub rongiga kergesti kättesaadav, männimetsade, järvede, suvituskohtade ja  taludega Ocean County. 1933. aastal olid Jacksoni linna naabrusesse, Lakewood-New Egypt tee lähedusse, asunud elama äsja-abiellunud Konstantin ja Martha Lacht. Hiljem ühines nendega varem Neptuni linnas elanud Konstantini isa, Jakob Lacht, ja koos pandi alus organiseeritud eesti ühiskonnale Ocean County's.

Suurem osa immigrante ostid maad majade või farmide ehitamiseks. Peamiselt said neist kana-kasvatajad. Teised asusid tööle mitmesugustel aladele, töötades amatiühingu puuseppadena, värvijatena,remonditöölistena, ja ehitsusettevõtjatena.

Kõige tähtsam oli eestlastele hoida kokku võõral maal. Nad tahtsid rääkida ja säilitada oma keelt,

pühitseda oma rahvuslikke tähtpaevi ja jääda kindlaks armastuses oma iidsele kodumaale. Kuna siinsete eestlaste arv pidevalt kasvas, ei piisanud nende sihtide parimaks saavutamiseks senistest kogunemistest üksteise kodudes. Oli tarvis leida uusi paremaid võimalusi. Nii üüriti esialgu lisaruume, hiljem saale. Viimaks otsustati, et oma seltsimaja oleks väga hädavajalik.

1945. aastal asutas 28 liikmeline grupp eeestlasi Lakewoodi Eesti Ühingu. Valiti ühingu juhatus ja võeti vastu põhikiri. Seltsimaja ehitamiseks annetas maa Konstanti Lacht asukohaga Cross Street ja New Egypt Road, Jackson. Ühing registreeriti ametlikult 1946. aastal ja selle esimeseks presidendiks valiti Konstantin Lacht.

Plaanid valmis, toimus 23. juunil 1946. a seltsimaja nurgakivi asetamise tseremoonia selleks annetatud maa-alal. Sellele tähtsale sündmusele saabus külalisi ja õnnitlejaid teistest eestlaste keskustest - Põhja New Jerseyst , New Yorgist, Baltimorest ja isegi Clevelandist. Seltsimaja ehitamine toimus peamiselt seltsi liikmete vabatahtliku tööjõuga ja finantseeriti annetuste ja pangalaenudega. Hoone koosnes esialgselt lihtsast saalist , mis oli määratud peamiselt seltskondlikkudeks koosviibimisteks tähtsate sündmuste puhul, ja valmis 1947.a. juunis. Esimene koosviibimine selles ja teda ümbritseval metsaga kaetud maa-alal toimus meie traditsioonilisel jaanipäeval. Selleks ajaks oli ühinguliikmete arv kasvanud kuuekümnele.

Nõukogude Vene teise okupatsiooni eel, augustis ja septembris 1944.a., olid tuhanded eestlased sunnitudpõgenema läände poliitiliste põgenikkudena. 1948.a. Jõustus USA Kongressi poolt välja antud "Displaced Persons' Act",koostatud Euroopa põgenikkude ümberasustamise abistamiseks.Selle põhjal võimaldus sadadel asuda Ocean Countysse. Mitmeist varasemasit ümberasujaist said uustulnukatele käendajad, kes aitasid neil leida tööd ja eluaset.

Uustulnukad olid mitmekülgse tagapõhjaga nii elukutselt kui hariduselt. Oli ärimehi, kooliõpetajaid, riigiametnikke, põllumehi ja mitmesugustel teistel aladel tegutsenuid. Vaatamata sellele võeti vastu iga tookord saadaval olev töökoht. Paljud asusid tööle koduabilistena, ehitustöölistena või farmitöölistena. Raske töö ja ediaspüüdlikkusega jõudsid eesti immigradndid varsti heale järjele ja hakkasid osalema kohalikus mahanduses ja ühiskonnas omapoolse panusega. Kuna Lakewoodi Eesti Ühingu peamiseks sihiks on eesti kultuuri,hariduse, noorsoo-töö, ühiskondliku ja  sporditegevuse edendamine, siis on seltsimajast saanud  keskus, mis aitab neid eestmärke saavatuda, muutudes  eestlaste lemmik-kogunemiskohaks, lähedalt  ja kaugelt.

Eestlaste asumisega New Yorgi ja New Jersey aladele 1950. aastatel kasvas nende arv pidevalt. Suure arvu liikmete> ja külaliste mahutamiseks osutus seltsimaja laiendamine vajalikuks. 1970.aastatel tehti juurde ehitusi, mis mahutasid raamatukogu ning koosoeliku ruumid noortele ja skautidele. Praegu on seltsimajal kõik vajalik seltskondlikeks sündmusteks, loenguteks, kunstinäitusteks, ja teatrietendusteks.

(page 4 will be translated soon)